Ian

Primary tabs

8,060 kmfrom home
#iamamigrant
„Aeg ja usaldus muutis kõik. Olen ennast kunstiliselt teostanud enam kui kunagi varem.“
Ian
Current Country: 
Estonia
Country of Origin: 
United States

Share this story:

„Minu side Eestiga ulatub mu perekonna isapoolsesse harusse. Tema vanemad lahkusid Eestist, nagu paljud teisedki, pärast Teist maailmasõda, otsides varjupaika sõjast räsitud ja Nõukogude Liidu okupeeritud riigi eest.

Minu esimene tõeline kogemus seoses Eestiga oli viiendas klassis, kui meil paluti teha ettekanne oma perekonna pärituolumaast. Mäletan teatud uhkusetunnet seoses sellega, et mina olin ainus, kes rääkis Eestist, riigist, millest mu klassikaaslased ei olnud midagi kuulnud (ja millest ma isegi vaevu teadsin). Paar aastat hiljem sain aga võimaluse näha Eestit oma silmaga, kui külastasime minu onu. Nii pika vahemaa ületamine, et külastada nii võõrast paika, oli sügav kogemus, millest sain mälestusi kogu eluks ning mis kindlasti mõjutas mu tulevast otsust siia kolida.

Ma tulin Eestisse täiskasvanuna teist, kolmandat ja neljandatki korda, külastades oma Tallinnasse kolinud venda, tulvil soovist kogeda Euroopat ja kultuuri väljaspool Ameerika Ühendriike. Neil reisidel jäin siia igal korral vähemalt kuuks ajaks ning lõin üha tugevama sideme selle maa, rahva ja elustiiliga. Nende lühikeste reiside jooksul hakkas Eesti tunduma kohana, mida ma võiksin kutsuda koduks.

Kuna meie isa vanemad olid mõlemad sünnijärgsed Eesti kodanikud, oli ka minul ja mu õdedel-vendadel õigus kodakondsusele. Kuid ma ei kasutanud oma Eesti passi olemasolu täielikult ära, enne kui mõni aasta hiljem, pärast ülikooli lõpetamist ning paari aastat tööd oma erialal Pittsburgh'is Pennsylvanias.

Aastal 2008 aga otsustasin tänu nii oma Eesti-külastustele, Euroopa romantiseerimisele kui ka tundele, et raiskan oma Eesti passi võimalusi, kolida püsivalt oma venna juurde Tallinnasse – või vähemalt nii püsivalt, nagu ma sel ajal emotsionaalselt suutsin.

Kuigi olin selleks ajaks ühtekokku juba ligi kuus kuud Tallinnas veetnud, oli esimene aasta siiski märkimisväärne emotsionaalne väljakutse. Istudes üksinda lennujaamas, hakkasin mõistma oma otsuse tõsidust. Pittsburgh'is oli mul kodu – pere, sõbrad ning tuttavlikkuse ja harjumuspärasuse mugavus. Üheotsapiletiga Tallinnasse lendamine oli midagi, mida ma polnud mitte kunagi teinud. See oli uus väljakutse ilma ettenähtava lõputa.

Olin küll oma eelnevatel külastustel sõpru leidnud, kuid ei kedagi, kellega mul oleks tõeline side. Samuti oli mul raskusi leida viise loominguliseks eneseväljenduseks, mis tegi kõik veelgi keerulisemaks. Esimesel aastal sai eesmärgiks ellujäämine, ei midagi enamat – leida töö, mis maksaks arveid, mitte tingimata karjääri alguspunkt. Kümne kuu möödudes olin tagasi USAsse pöördumise äärel.

Kuid aeg ja usaldus muutis kõike. Asjad hakkasid oma kohta leidma. Olen nüüdseks Tallinnas olnud ligi kaheksa aastat, mul on unistuste töökoht. Tunnen, et olen ennast kunstiliselt teostanud enam kui kunagi varem.

Ma tean, et olen eelisseisundis, kuna mul oli õigus Eesti kodakondsusele ning mind tervitati siin riigis nagu kedagi, kes kuulub siia. Loodan, et sisserändajana võin olla eeskujuks teistele kui keegi, kes on siin loonud elu – kes tunneb kogu südamest, et Eesti on riik, mida võib kutsuda koduks."

Related Sustainable Development Goal(s):

 

https://together.un.org            http://usaim.org/            https://sustainabledevelopment.un.org